Elu algab tõesti alles neljakümneselt. Seni tegid sa lihtsalt uurimistööd.
See on Carl Jungi mõte, mis on mind sel aastal mitu korda muigama pannud.
Ja ausalt, ma saan sellest aina paremini aru.
41 aastaga olen õppinud palju, aga üks õppetund on kõiki teisi mõjutanud.
Ühel hetkel ei loe enam tiitlid, tulemused ega ka hunnik to-do’sid.
Loeb ainult see… kas ma elan tõesti sellist elu, millega mu süda rahul on.
See ei ole seotud karjääriga, sissetulekuga või välise eduga.
Enese tundmine on kõige olulisem oskus, mida inimene üldse õppida saab.
Ilma selleta elad sa kellegi teise standardite järgi.
Teed seda, mida „peaks tegema”, mitte seda, mis on sinu teekond.
Ma olen seda omal nahal tundnud.
Ja olen näinud, kuidas just see tekitab rahulolematust, segadust ja kannatusi rohkem kui ükski teine väline probleem.
Kui sa lõpuks pöörad pilgu sissepoole ja hakkad kuulama iseennast.
Oma väärtusi, reaktsioone, rütme ja sisemist häält, siis hakkad tegema otsuseid, mis on kooskõlas sinuga.
Alles siis tekivad rahu, rõõm ja selgus.
Ja see ongi parim kingitus, mille ma endale teinud olen.
Võiks seda nimetada isegi aususeks iseenda vastu.
Kus sa valid tõe mugavuse asemel, ega ela illusioonides.
Olen viimaste aastatega mõistnud midagi, mida ma varem ei osanud märgata.
Kõik juhtub põhjusega
Meile meeldib mõelda, et igal sündmusel on sügavam tähendus, et kõik juhtub põhjusega ja universumil on plaan.
Aga olgem ausad.
Mõnikord on see põhjus lihtsalt see, et teeme halbu otsuseid… kiirustades, emotsioonide ajel või teadmatusest.
Kõik otsused ole õiged, kuid iga otsus viib meid kuhugi.
Küsimus on, kas oskame sellest midagi kasulikku kaasa võtta.
Ja vahel tundub, et keegi kusagilt juhatab ja korrigeerib suunda, kui oleme liiga kauaks jäänud valesse kohta toppama.
Võib-olla universumil ongi plaan?
Oskus öelda: “See oli hea peatükk… aga nüüd on aeg edasi liikuda.”
Enamik inimesi ei oska lahkuda.
Venitatakse, põgenetakse või põletatakse sillad.
Olen õppinud, et kuidas sa lahkud, näitab, kuidas sa elad.
Kas sa suudad hoida enda väärikust, isegi siis kui sind alandatakse?
Kas sa suudad jääda enda tõele truuks ka siis, kui see pole mugav ja teised mõtlevad, et sa pead vist peast täiesti segi olema.
Siin aitab sind ainult iseenda tundmine… kes ma tegelikult olen ja kas ma usaldan ennast või teiste arvamust.
Vahel on lahkumine parim viis iseenda hoidmiseks või vajalik uuele ruumi tegemiseks.
Mis mind inspireerib 41-aastaselt?
Mind ei kõneta enam suur edu ja teistele tõestamine.
Ma kirjutan rohkem iseenda jaoks, kui ma sotsiaalmeedias jagan.
Liiga palju on inimesi, kes arvavad asjade kohta, millest nad mitte midagi ei tea.
Kes tahavad näiliselt näidata ühte, aga tegelikult jooksevad tähelepanu ja tiitlite järgi.
Mind inspireerivad need, kes tegutsevad ilma oma hinge maha müümata.
Kes elavad nii nagu nad ka räägivad.
Kes on lahked ka siis, kui keegi ei vaata.
Kes tõstavad teisi enda ümber, mitte ei püüa alla tirida.
Elu muutub palju lihtsamaks, kui sul on see üks asi, mis sind käivitab.
Ma ei tunne, et kõik peaks juba valmis olema ja ma ei tea, kuidas kõik päriselt välja mängib.
Ja ma ei muretse selle pärast.
41 on vanus, kus ma lõpuks saan aru, et pole reegleid ja finišit.
Vaja on vaid visiooni ja suunda.
Tuleb leida enda Ikigai ehk põhjus, miks sa hommikul ülesse ärkad.
Mis annab su elule suurema tähenduse.
Miks sa teed rohkem kui vaja.
Sul on vaja ainult ühte ideed, et oma elu suunda muuta.
Hommikuti kella 5-7 on see aeg, kus ma võtan aega iseendale, et mõelda, lugeda, kirjutada.
Kirjuta hommikul tühjale lehele pealkirjaks “Mida ma tegelikult tahan” ja pane ideed kirja.
Kasuta AI-d mõttepartnerina. Lase tal küsida, sõnastada, täiendada. Uuri, süvene, otsi lahendusi.
Sa võid üllatuda, kui palju selgemaks kõik muutub, kui teed seda paar nädalat järjest.
Vastused lähevad iga päevaga järjest klaarimaks.
Jah, mõned päevad tunned end geeniusena ja teised päevad täieliku idioodina.
See ongi selle mängu üks osa.
Aga ma ei pea ootama nädalavahetust, puhkust ega palgapäeva.
Minu iga tavaline päev ongi just selline, nagu mulle meeldib.
Ma tunnen, et ma loon, liigun ja kasvan.
Seda ma alati iseendale soovisingi ehk kuidas elada nii, et süda oleks rahul.
Seega jätka otsinguid, et saada selleks, kes sa tegelikult olla tahad.
Ja ära peatu enne, kui sa enda üle uhke oled.
Sven
P. S. Ja kui sa julged alustada uuesti, ükskõik millises eluvaldkonnas, võib su uus lugu sulle rohkem meeldida.
Minu parimad peatükid on tulnud just nendest perioodidest ja julgusest usaldada iseennast.
Ära usu kõike mida sa mõtled ja kuuled. Aga usu alati, et äkki kõik lähebki hästi.
